TÜRGI

DESCRIPTION

Türgi

Rahvaarv: 72 500 000 inimest

Pindala: 780 580 km²

Pealinn: Ankara (4,3 mln elanikku, 2006.a.)

Geograafia: 97 % Türgi territooriumist on Aasias ja 3 % Euroopas. Riigi Euroopa-osa piiravad Egeuse ja Must meri ning piir Bulgaariaga, Aasia-osa ääristavad samad mered ja lisaks Gruusia, Armeenia, Iraan, Iraak ja Süüria. Erinevates maailmajagudes asuvaid Türgi osi lahutavad Bosporuse väin ja Marmaara meri. Türgi on mägine maa – enam kui 75% riigi territooriumist asub merepinnast kõrgemal kui 500 m. Mägede keskmine kõrgus on 1 km. Kõige mägisem piirkond on Türgi idaosa, kus asub kuulus Ararati mägi (5137 m), mille juures peatus peale veeuputust Noa laev. Türgi idaosas saavad alguse jõed Tigris ja Eufrat.

Kliima: Ühtsest Türgi kliimast rääkida ei saa, kuna riigi eri regioonides on kliima isesugune. Türgi rannikualadel mõjutab ilma meri, seetõttu on sealne kliima mahedam. Riigi keskosas ja mägedes valitseb mandriline kliima. Rannaäärsetel aladel on suvi kuiv ja kuum. Türgi põhjapiirkondades, iseäranis Musta mere äärsetel aladel ei ole suved nii kuumad kui Egeuse mere kaldal. Juulikuu keskmine õhutemperatuur Musta mere ja Marmaara mere äärsetel aladel on 22–24°C, Vahemere rannikul 25–32°C, Anatoolia kiltmaal aga üle 30°C. Kõige vähem sademeid esineb maist oktoobrini (välja arvatud Vahemere rannikualadel). Suvel sajab Türgis sooja hoovihma.

Keel: Türgi riigikeel on türgi keel, mis kuulub uurali-altai keelkonda. Türgi keel on lähedane soome ja ungari keeltele. Türgis kasutatakse ladina tähestikku. Türgi keelt räägib maailmas ligikaudu 150 miljonit inimest. Mõningates regioonides kõneldakse kurdi ja araabia keelt.

Usk: 99% Türgi elanikest on moslemid (neist neli viiendikku sunniidid ja üks viiendik šiiidid), ülejäänud on kristlased, judaistid jm.

Riigikord: Türgi on 1982. aasta põhikirja järgi parlamentaarne vabariik. Seadusandlik võim kuulub parlamendile (Suur Rahvuskogu), mille valib rahvas viieks aastaks. Türgi riigipea on president, kelle valib parlament seitsmeks aastaks. Hetkel (alates 2000. aasta maist) on Türgi president Ahmet Necdet Sezer. Täidesaatvat võimu teostavad Türgis president ja Ministrite Nõukogu. Peaministri ja ministrid kinnitab ametisse president. Türgi peaminister (2003. aasta märtsist) on Recep Tayyip Erdoğan.

Majandus: Türgi on põllumajandus-tööstusmaa. Türgi tööstus on koondunud peamiselt riigi lääne- ja keskossa. Tööstusharudest kultiveeritakse enim mäendust, musta ja värvilist metallurgiat, naftatöötlust, samuti vedelgaasi, keemiakaupade ja ehitusmaterjalide tootmist ning auto-, toiduaine- ja kergetööstust. Türgi on üks väheseid maailma riike, mis varustab end oma põllumajandusproduktidega täiesti ise. Ligikaudu 80% põllumajandusmaast on teraviljakasvatuse all. Kõige enam kasvatatakse nisu, otra, maisi, puuvilla, tubakat (Türgi on tubakasaagi ja selle ekspordi poolest üks esimesi riike maailmas), suhkrupeeti. Aiandite ja viinamarjaistanduste alla kuulub mitu miljonit hektarit maad.

Maavarad: Türgis kaevandatakse kroomimaaki ja boraate, leidub ka naftat, kivi- ja pruunsütt, boksiite, väävlit, kivisoola, antimoni, rauda, volframi, vaske, mangaani ja elavhõbedat. Türgi saab oma energia kivi- ja pruunsöest, samuti naftast ja suurest hulgast hüdroelektrijaamadest.

Köök: Türgi köök on üks rikkalikumaid terves maailmas. See on suurepärane segu Kesk-Aasia ja Vahemere toiduvalmistamise traditsioonidest. Türgis hoitakse seniajani elus 600 aasta vanuseid õukonnaköögi traditsioone. Türklaste söögilauda iseloomustab roogade küllus, toidu serveerimine on aga pigem loominguline tegevus kui kohustuslik majapidamistöö. Söömiskeskkond on türklastele sama oluline kui söök ise – kõikides Türgi linnades pööratakse restoranide ja kohvikute rajamisele suurt tähelepanu. Türgi köögis on rohkelt selliseid roogasid, mida võib valmistada mitmel moel või erinevatest koostisainetest. Toidud jaotatakse kolme suurde rühma: jahu-, liha ja taimetoidud. Türgi köögi aluseks on teravili – eelkõige riis ja nisu – ning aedviljad. Türklased valmistavad palju ilma lihata roogasid. Liha on sageli vaid lisand roa juurde – isegi kebabi puhul on suurem osa taldrikust täis garneeringut, aedvilju või jogurtit. Liharoogade peamine koostisaine on lambaliha. Lambalihatoitudest on kuulsamad shish kebab, doner kebab. Kala ja muid mereande pakutakse Türgis alati värskena. Tuntumad kalaroad on barbunya (punane kefaal) ja kilic baligi (mõõkkala). Peale selle on väga populaarsed road dolma (viinamarjalehtedesse keeratud pähklid ja rosinad) ja kamiyarik (hakklihaga täidetud baklžaanid). Türklased armastavad juua ayrani(jogurtijook) ja kanget türgi kohvi. Osmani impeeriumi aegadest on pärit aromaatse türgi kohvi valmistamine. Türklaste elus ja kultuuris on kohvil väga suur tähtsus. Kohvi joomine on avaldanud mõju inimeste suhetele, samuti türklaste traditsioonidele. Türklaste külalislahkusega on alati kaasnenud kohvijoomistseremooniad. Türgis tasub proovida türgi õlut, punast ja valget veini ja veega lahjendatud rahvusjooki rakiat (aniisiviina) ehk niinimetatud lõvipiima. Rakia kõrvale hammustatakse erinevaid suupisteid, mida nimetatakse mezeks.

Ajalugu.: Türgi on maailma ajaloos väga olulist rolli mänginud. See maalapp on oma geograafilise asendi tõttu olnud ida ja läänt ühendavaks sillaks. Türgi oli enam kui 600 aastat Osmani impeeriumi osa. Türgit nimetatakse tsivilisatsiooni hälliks, kuna sel territooriumil on alates 7500. aastast eKr elanud palju erinevaid rahvaid – joonlased, pärslased, makedoonlased, türklased ja bütsantslased. Praegune Türgi territoorium kuulus kunagi Rooma impeeriumi koosseisu, Istanbul oli IV sajandil eKr Ida-Rooma impeeriumi ja Väike-Aasia pealinn. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist VI sajandil sattus kreeka juurtega Ida-Rooma riigi ala (praegune Türgi territoorium) kreeklaste mõjutsooni. Kreeklased andsid impeeriumile nimeks Bütsants. Selle impeeriumi õitseng kestis XV sajandini, mil Bütsantsi vallutasid türgi Osmani väed. Oma pealinnaks kuulutasid nad Istanbuli. Osmani impeerium ulatus Põhja-Aafrikast Ida-Euroopa ja Väike-Aasiani. Osmani impeerium langes alles Esimese maailmasõja lõpus. Praegune Türgi demokraatlik vabariik sündis 1923. aastal. See ida ja lääne traditsioonide segune riik on trendikas ning liberaalne islamimaa.

KUURORTID:

Antalya
Omanimelise lahe ääres asuv omanimelise provintsi pealinn Antalya on rahvaarvult Türgi 8. linn. Linna elanike arv on ligi üks miljon.
Antalya ja teised provintsi kuurortlinnad asuvad rannikutasandikel Tauruse mäeaheliku ja mere vahel.
Loodus on imekaunis ja vaheldusrikas.

Legendi kohasel saatis Pergamoni kuningas Attalos 2000 aastat tagasi välja eelväed leidmaks paika, millele võrdset ei leidu – tõelist paradiisi maa peal.

Antalyasse jõudnud väed selle siit ka leidsid. Koha ilust pimestatud Attalos käskis siia rajada linna, mille ta nimetas enda järgi Attaleiaks. Sellest on sajandite jooksul arenenud Antalya.

Kemer
Kemer on väike, hubane, imekena kuurortlinnake.
Laiemas mõttes hõlmab Kemeri kuurorttsoon lisaks Kemeri linnale veel kokku 5 küla – Beldibi, Göynük, Kiriş, Çamyuva ning Tekirova.

Valdav osa hotelle pakub „vägagi kõik hinnas teenust“. Hea selle juures on, et suurepärase puhkuse võib veeta hotellist lahkumata, ka kulutused püsivad kontrolli all. Ja halb, et kõik muu kipub jääma nägemata-kogemata.

Meri Kemeri randades on türkiissinine ja kristalselt puhas, põhi on näha kuni 6 m sügavuseni! Paljud rannad on saanud sinilipu, lahesoppides ujumisel avaneb seedritega kaetud mägedele unustamatu vaade. Enamik randu on kas kivised või kiviklibu on segatud liivaga.

Alanya
Antalyast 135 km kaugusel asuv Alanya on tore avastus.

Mõnusalt paraja suurusega linn. Väiksem kui Marmaris, suurem kui Kemer. Inimlike mõõtmetega ja samas piisavalt võimalusi ja meelelahutust pakkuv. Paljude arvates Türgi Riviera mitmekesiseim kuurort.
Alanya maamärgiks on romantiline mägine poolsaar, mis lõikab linna ja selle rannad kaheks. Mäge troonivad 13. saj.l rajatud seldžukkide kindluse imposantsed müürid, ülesroniva käänulise tee ääres on käsitööletid, kohvikud ja baarid.

Mäelt avaneb hingepaitav vaade purjedega pikitud merele ja linnale; linnast mitte vähem uskumatu vaade mäele, kindlustornidele, õhtutuledele.

Belek
Suurepärased rannad, kristallselge smaragdroheline meri ja kõrge teeninduskultuur teevad Belekist unustamatu puhkusekoha, kus korduvklientide määr on erakordselt suur.
Belek on ranniku prestiižseim ja kalleim kuurort – siia on ehitatud peamiselt 5* luksushotelle, mille puhul hinnas on nii palju teenused, sööki ja jooki, et hotelli territooriumilt lahkumine nõuab suurt tahtejõudu.

Belek on Türgi golfikeskus, tänaseks on siin 8 golfiväljakut, mis paiknevad hotellide läheduses. Kõrgetasemeliste golfiväljakute rajamisel on silmas peetud Euroopa golfarite maitseid ja eelistusi. Väljakud pakuvad nii sportlikku pingutust kui nauditavaid loodusvaateid.
Side
Antalyast 75 km kaugusel asuv pisikesele poolsaarele pressitud Side on meeliülendav kombinatsioon minevikust ja tänapäevast. Nimi Side tähendab granaatõuna – see on viljakuse ja heaolu sümbol.

Tillukesel, vaid 800 m pikkusel ja 400 m laiusel maaninal eksisteerivad kõrvuti ja läbisegi antiik-Rooma varemed ja tänapäevane vilgas puhkusekuurort.
Loodus, tänapäev ja iidne ajalugu on siin harvanähtavas harmoonias. Poolsaarest kahele poole jäävad kuldse liiva ja türkiissinise mereveega rannad, kuhu alates turismibuumi algusest on rajatud ja rajatakse üha uusi hotelle.